Teekond kindlustatud lossidest nutikodudeni

Keskaeg: füüsiline jõud ja mehhaanilised lahendused

Keskajal sõltus turvalisus peamiselt füüsilistest tõketest. Linnuseid ja losse kaitsti kõrgete müüride, raskete väravate ning vallikraavidega. Valvurid patrullisid ööpäevaringselt, kasutades märgutulesid ja helisignaale ohu avastamiseks. Ka kodude puhul olid levinud rasked uksed, tugevad lukud ja aknatrellid.

Üks esimesi „nutikaid“ turvalahendusi oli mehhaaniline lukk, mille leiutasid egiptlased juba 4000 aastat tagasi. Need suured puidust lukud avanesid spetsiaalse võtmega, mis sobitus mehhanismi sisse. Kui täna avame uksi nutitelefoni või biomeetrilise tuvastuse abil, siis tol ajal oli iga lukk kohandatud konkreetse ukse jaoks.

19. sajand: esimesed elektroonilised turvasüsteemid

Kuigi mehhaanilised lukud ja tõkked olid tõhusad, hakkasid 19. sajandil arenema uued elektroonilised turvalahendused. 1853. aastal leiutas Augustus Pope esimese elektrilise valvesüsteemi, mis aktiveeris häire, kui keegi avas ukse või akna. See oli murranguline leiutis, kuna esimest korda oli võimalik sissetungijaid avastada ka siis, kui kedagi kodus polnud.

Samal ajal hakati arendama mehaanilisi läbipääsusüsteeme, nagu pöörduksed ja numbrilukud, mida kasutati tehastes ja ladudes. Need lahendused olid esimesed sammud automatiseeritud turvalahenduste suunas.

20. sajand: turvakaamerad ja häiresüsteemid

1950ndatel hakkasid turule jõudma esimesed turvakaamerad. Esialgu kasutati neid ainult sõjaväes ja riigiasutustes, kuid peagi jõudsid need ka ettevõtetesse ja kaubandusse.

Üks esimesi CCTV (suletud süsteemiga) kaameraid paigaldati Saksamaal 1942. aastal V2 rakettide katsetuste jälgimiseks. Hiljem võeti see tehnoloogia kasutusele panganduses ja kauplustes, kus videovalve aitas tuvastada vargusi ja tagada turvalisust.

1970ndatel muutusid kodused turvasüsteemid kättesaadavamaks. Valvekaamerad, liikumisandurid ja häirekeskusega ühendatud alarmid võimaldasid koduomanikel reaalajas jälgida oma vara ja vajadusel politsei kohale kutsuda. See muutis turvalisuse tagamise kättesaadavaks mitte ainult ettevõtetele, vaid ka tavakodanikele.

21. sajand: nutikad ja ühendatud turvalahendused

Tänapäeval on turvasüsteemid jõudnud täiesti uuele tasemele. Kui varem pidid inimesed turvalisuse tagamiseks füüsiliselt kohal olema, siis nüüd on võimalik oma kodu või ettevõtet jälgida ja hallata otse nutitelefonist.

Mida pakuvad moodsad turvasüsteemid?

▪︎ Tehisintellekt (AI) – analüüsib kaamera pilti ja suudab eristada inimest, autot ja looma, vähendades valehäireid.
▪︎ Pilvepõhine salvestamine – kaadrid salvestatakse turvaliselt pilve, nii et neid ei saa vargusega hävitada.
▪︎ Nutikas läbipääs – biomeetrilised lukkude avamissüsteemid, näiteks sõrmejälje- või näotuvastus.
▪︎ Integreeritud turvalahendused – kaamerad, alarmid, läbipääsusüsteemid ja nutikad kodulahendused töötavad koos ühtse süsteemina.

Tulevikus võivad turvasüsteemid muutuda veelgi targemaks. AI-põhised turvakaamerad suudavad ette ennustada ohtlikke olukordi ning hoida ära vargusi enne, kui need juhtuvad. Kujutle kodu, mis tunneb ära pereliikmed ja külalised, kuid teavitab sind kohe, kui hoovi astub keegi, kes sinna ei kuulu.

Kas sinu kodu on ajaga kaasas käinud?

Kui turvasüsteemid on arenenud kindlustest ja valvuritest tehisintellektini, siis miks peaks sinu kodu turvalisus ajast maha jääma? Kui sa tahad teada, milline turvasüsteem sobiks just sinu koju või ettevõttesse, võta meiega ühendust! Artriskele meeskond aitab sul leida täpselt sellise lahenduse, mis tagab turvalisuse ja meelerahu.

Allikad:

“From Castles to Smart Homes: The History of Home Security.” ASecureLife, 2020.

“The Evolution of Security Systems.” Security Today, 2022.

“A Brief History of CCTV Cameras.” SafeWise, 2021.